top of page
42-Tõnis-Raudla-Aegviidu-veetorni-ees-696x928.jpg

AEGWIIDU JAAM ANNO 1870

Ringkäigu viib läbi Tõnis Raudla

Aegwiidu Jaam Anno 1970 MTÜ

  • Facebook

AEGWIIDU JAAM ANNO 1870

MATKAST

KELLELE

GRUPI SUURUS

Gattšina-Tallinn-Paldiski liinil 1870. aastal valminud Aegviidu raudteejaama kompleksi kümnekonnast ehitisest on alles peaaegu kõik alates jaamahoonest kuni sauna ja kemmerguni, vaid teiselpool raudteed asunud pagasiruum on hävinud. Muinuskaitseameti pärandihoidja tiitlile nomineeritud Tõnis Raudla on taastanud veetorni, jaamahoone ja sauna, ning on andnud suure panuse ka depoo ja jääkeldri taastamisse.

Kõigile ajaloo- ning arhitektuurihuvilistele.

20 inimest.

AEGVIIDU RAUDTEJAAM

1868. aastal loodi Balti Raudtee Selts, mille aktsiatest saadud rahaga ehitati kõigest kahe suvega valmis ligi 400 km pikkune raudteeliin Paldiskist Tosnoni. Raudteejaamad ehitati 20-25 km vahedega, enamasti jõgede lähedusse. 
1870. aastal valminud Aegviidu raudteejaam (saksa k Charlottenhof – saanud oma nime kohaliku mõisaproua Agnes Charlotte von Hoyningen-Huene järgi) oli üks kahekümne ühest Balti raudtee jaamast. Neid ehitati üle-venemaaliste tüüpprojektide järgi, jagunedes viide klassi. Vastavalt klassile kujundati jaamahoonetele ruumiprogramm ja sisustus. 
Aegviidu raudteejaama peahoone ehitati III klassi jaama tüüpprojekti alusel. Plaan nägi ette puidust kahekorruselise põhikorpusega hoonet, millega liitub ühekorruseline tiib. 
Jaamakompleksi kuulusid lisaks peahoonele veel punastest tellistest veetorn, vedurikuur, kaks teenistujate elamut, pagasihoone, tualett, küttekuur ja jääkelder, eemal asub jaama pumbamaja.

Algselt asus hoone läänepoolses otsastelegrafistide tuba, selle kõrval oli III klassi reisijate ooteruum. Nende taga on jaamavahtide ruumid. Hoone keskosas olid telegraafi ja jaamaülema kontor, mille taha jäi vestibüül. Jaamaülema kontori kõrval asus I-II klassi reisijate ooteruum koos daamide toaga, nende taga köök ja puhvet. Vaksalihoone teisel korrusel paiknesid jaamatöötaja(te) eluruumid.

Tõnis Raudla on esitatud Muinsuskaitseameti pärandihoidja tiitlile ning Tõnis Raudla looga saab tutvuda Sõnumitoojas: https://sonumitooja.ee/tonis-raudla-on-aegviidus-havimisest-paastnud-mitu-raudtee-ehitist/

Tundub muhe?
Details
bottom of page